Eesti kooliinformaatika täna: põhiprobleemid ja võimalikud lahendused | Essee
Suures osas Eesti üldhariduskoolides õpetatakse suuremal või vähemal määral informaatikat. Iga kool nimetab seda omale sobivalt, tihti on see arvutiõpetuse nime all. Aine sisu on kooliti aga väga varieeruv ning tase on ääretult ebaühtlane. Kokkuleppele pole jõutud, mida siis ikkagi peaks üldhariduskoolides informaatikaõppena käsitlema ning millised teadmised omandama. Informaatikaõpetaja roll õpilaste informaatikaalase maine ning huvi kujundamisel on väga suur ning noorte edasised valikud ja hoiakud on väga palju õpetajast mõjutatud. Ometi pole kooli informaatikaõppe tase vaid informaatikaõpetaja mõjutada. Hetkel on koolide informaatikadidaktika suurim lõhe selles, kas see peaks olema üldiste digipädevuste/IKT-baasoskuste omandamine või peaks seda käsitlema kui arvutiteadust, mis annaks ettekujutuse ning sissejuhatuse ülikooli informaatikasse. Informaatika õpetamine arvutiteadusena ei ole koolides hetkel väga populaarne, pigem õpitakse nooremas kooliastmes üldiseid digipädevusi ning